Uued pokkerimängijad ütlevad tihti, et võit või kaotus on õnne asi. Jah, natuke õnne aitab päris palju, aga peaaegu kindlasti on otsustavaks teguriks mängu ajal tehtud vead. Need vead võivad olla alates väga lihtsatest kuni sellisteni, mida teevad aeg ajalt isegi professionaalsed mängijad.
Algajate puhul ei tule eksimustest aga kindlasti puudu. Tihti mõjutavad algajaid televisiooni või muu meedia vahendusel nähtud pokkerimängud. Nad ei taipa, et 80–90% nende allikate pokkerivideotest on redigeeritud ja arvavad, et oluline on mängida paljusid eri kombinatsioone. Tavaliselt otsustavad nad callida või checkida oma intuitsioonile tuginedes, mis on algajate puhul üldiselt halb mõte. Algajatel on kõige olulisem mängida peamiselt põhikombinatsioonide peale (paarid alates AA kuni 77 ning AK ja AQ) ning saada ettekujutus pokkeri matemaatikast. See tähendab, et tuleb teada, kui palju (jagamata) kaarte on veel mängus, et saada võitev kombinatsioon. Pärast kindla võiduna paistnud mängu ja suure hulga žetoonide kaotamist on üldiselt hea mõte lauast lahkuda. Et vältida hooletut tegutsemist, mis võib teha lõpu tervele turniirile, võiks minna välja värske õhu kätte või midagi hamba alla võtta või juua.
Väga oluline on vältida kangekaelsete käikude tegemist. Näiteks ärge oodake kangekaelselt võidukaarti, kaotades samal ajal suure hulga žetoone. Algajad jäävad tihti ootama võidukaarti, millega nad lõpuks mängu siiski ei võida. Kangekaelsus võib aidata võita üks või kaks mängu, aga turniiril ei vii see kindlasti võiduni. (Või siis üks kord elus, aga selle tõenäosus on väga väike).
Algajatel on tihti raske hinnata käes olevate kaartide väärtust. Näiteks võivad nad alustada tugeva QQ-paariga enne floppi, aga olukord muutub täielikult pärast K, 2, A floppi. Tõenäosus saada nüüd kolmas Q on umbes 8%. Ja nad isegi ei tea, kas vastastel on AA- või KK-paar. Kui neil on kaks sama masti kaarti, siis on tõenäosus saada veel kaks sama masti kaarti umbes 11% ja isegi siis pole võit tagatud. Kõige tähtsam on mängu hästi analüüsida ja selleks on vaja palju kogemusi pokkeriga. See tähendab, et tuleb kohanduda mängu olukorraga ja vältida kangekaelset mängimist – meie teod peavad toetuma meie teadmistele. Vaatame veel üht mänguetappi, mis algajatele tihti probleeme valmistab. Enne floppi enamik algajaid ainult callib, kuigi tihti on parem panust tõsta ja mängida agressiivselt. Kui nad tõstavad panust ainult siis, kui neil on hea käsi, õpivad kogenud mängijad kiiresti nende käitumist lugema ja võtavad kõik nende žetoonid.
Lõppude lõpuks oleme ju kõik inimesed ja teeme vigu. Aga selleks, et vigu oleks võimalikult vähe, tuleb harjutada mängimist. Selleks peavad algajad mängima oma esimesed pokkerimängud keskkonnas, kus kaotused on võimalikult väikesed. Samuti peavad nad õppima kõigist võimalikest allikatest ja oma vigadest, et suurendada oma mänguoskusi. Ja kui te võidategi teiste algajate vastu, siis ärge arvake veel, et nüüd oskate pokkerit mängida. Ka see on viga, mille uued mängijad tihti teevad.